Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jun 28, 2015 20:07:18 GMT
Väljas oli juba hämaraks läinud, kui Lena rahulikult läbi pargi jalutas. Ta ei kiirustanud koju - just oli lõppenud kolmas vahetus järjest, ta oli väsinud ning ei soovinud oma vanemate juurde joosta, et Christoph koju tuua. Pealegi oli kell juba nii palju, et väikemees magaks niikuinii, seega ta oleks pidanud vanemate juurde ööseks jääma. Nad on küll toredad ja rahulikud inimesed, kuid sellegi poolest meeldis Lenale omas kodus palju rohkem. Pigem nägi neiu seda hilisõhtust jalutuskäiku kui võimalust tõmmata veel üks vaikne sigarett.
Tuul puhus vaikselt ning pargis liikusid ringi vaid mõned üksikud inimesed. Radadel oli mõnusalt hämar valgustus. Lena peatus ühe pargipingi juures, et seal istet võtta ning oma pikarihmaga praktilise koti sisu üle vaadata. Ta oli kohutav organiseerija - tema kott oli täis üksikuid paberitükke, ebavajalikke pisiasju, mitte midagi praktilist, peamiselt prügi. Ning siis selle kõige seas ka mõned vajalikud asjad, nagu näiteks rahakott, võtmed, haigla turvakaart, telefon, suitsupakk ja tulemasin. Neid kahte viimast Victoria sealt leida üritaski. Võidukalt tõmbas tütarlaps segadusest suitsupaki välja, asetas ühe sigareti huultele ning asus oma tulemasinat otsima.
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jun 28, 2015 20:54:19 GMT
Hendrik kondas hilisõhtustel pargiradadel. Ta tuli alati siia kui tal nelja seina vahel passimisest siiber sai. Enamasti oli see siiber küll mõnest masenduse hoost tingitud, kuid mitte alati. Seekord oli ta parki sattunud kuna polnud saanud und, oli järjekordselt mõelnud surmast, elu mõttetusest, üksildusest jms. Enamasti oli park sellisel kellaajal inimtühi ja vaikne, kuid seekord märkas ta ligiduses oleval pingil ühte neidu istuvat, kes kohmitses midagi oma sigareti pakiga.
"Vabandust, kas teil on tuld vaja?" küsis noormees, tõmmates endalegi üllatusliku kiirusega taskust välja tulemasina, ning läites selle naise nina all. Oodates kas vast leitud võõras võtab tule pakkumise vastu küsis mehike:" Mis toob teid sel hilisel tunnil siia inimtühja parki?" "Kas ei karda te, et siin võib olla ohtlik?" seda küsides peegeldus mehe prillidelt tänavavalguslampi kuma ning see jättis muidu üsnagi kõhetust vennikesest üsna judinaid tekitava mulje.
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jun 28, 2015 21:03:38 GMT
Olles täielikult keskendunud kotis valitsevast segadusest tulemasina leidmisele, võpatas Lena üsna teatraalselt, kui keegi talle korraga tuld pakkus. Kohmetunult vaikse naeru kuuldavale tuues võttis neiu pakutud tule tänusõnadega vastu ning sulges oma koti. Nüüd süüdatud sigaretist sügava mahvi võtnud, silmitses Lena oma tundmatut meesterahvast hetke. Hämaras oli raske kellelegi esmast hinnangut anda, kuid noor naine ei olnudki kuigivõrd esmamuljete uskuja. Kõigis oli alati midagi rohkemat peidus.
"Töö. Sain alles nüüd vabaks ja ei kiirusta veel koju. Mulle meeldib öine park - siin on rahulik ja," Lena libistas tumepruunide silmadega üle ümbruse, "meeldivalt kõhe." Pilgu tagasi noormehele viinud, tõmbas neiu sigaretipulgast järjekordse mahvi, "Siiani pole veel minuga midagi juhtunud, mis annaks põhjust kartmiseks."
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jun 28, 2015 21:18:59 GMT
"Üks kord on ikka esimene," lausus mehike tuues kuuldavale kiire ja kõheda naeruturtsatuse ning pani tulemasina tagasi taskusse. "Kas plaanite edasi liikuda või naudite hetke veel veidi?" "Tohin äkki liituda teiega ning võtta istet, kaks üksikut hinge nagu me oleme..." Hendrik seisis veel hetke omal kohal, hammustas kergelt huulde ning manööverdas end neiu teisele küljele ja maandus pingil neiu kõrval. "Ah et töö,.. nii hilja? Kahju et selline kena olend peab ennast sellisel kellaajal veel tööga lõhkuma." Nähes et kaaskodanik erilist reaktsiooni ei ilmuta küsis ta lisaks:"Mis töö see siis on?"
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jun 28, 2015 21:28:59 GMT
"Kas see on vihje, et ma peaksin Teid kartma?" küsis Lena veidike üht enda kaarjatest kulmudest kergitades. "Ausalt öeldes ei kiirusta ma veel väga kuhugi. Kolmas järjestikune vahetus, seega on hea korraks hinge tõmmata ning rahu ja pargi sumedat atmosfääri nautida," vastas neiu küsimusele, jälgides kuidas noor mees end tema kõrvale istuma seadis. Tal ei olnud midagi seltskonna vastu. Kui just ei olnud tegu kellegi imeliku ja ohtlikuga, kuid sellele Tory ei mõelnud - ta ei olnud just "parem karta kui kahetseda" tüüpi inimene.
"Haigla vastuvõtulauas. Pidev vooriv inimeste vool, kellel kõigil on mure, kõigil on midagi juhtunud ja kõiki peab aitama. Usun, et mõistad," vastas Lena kerge ohkega. See ei olnud nii kerge töö, kui kõigile näida võis. "Lena olen," lisas neiu end tutvustades, kergelt kätt välja sirutades.
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jun 29, 2015 9:58:58 GMT
"Oh mis nüüd mind," vastas noormees kergelt kohkunud, saades aru et tema naljatlevad hoiatused olid läinud liiga kaugele ning lisas: "ma olen süütuke, ohutu "loom" nagu vast teie isegi." Hendrik võttis sisse mugavama poosi pingil visates oma vasaku labajala üle põlve ning jätkas: " A ah, et pole kuskile kiire? Ma loodan siis, et te ei pahanda kui ma jään teie vastleitud seltskonda? Või häirib teid minu kohalolu? Soovite vaikust?" Tundus et olenemata tulevast vastusest, polnud noormehel plaaniski lahkuda.
Kuuldes et naine töötab haiglas üritas mees samal teemal kaasa rääkida:" Ah et haiglas, siis me pole kohtunud. Ma üritan vältida haiglaid, mulle ei meeldi see steriilne keskkond, kõik need valged kitlid ja muu, nagu õudusfilmis. Pealegi on keskmisel mehel moto, et nutta ei tohi, emotsioone meil pole ja haigeks me ei jää." "Sa oled siis selline Ema Teresa tüüpi aitaja inimene või sattusid selle elukutse peale juhuslikult? Mina ei suudaks sellist tööd teha, mul on liiga vähe empaatiavõimet."
Tajudes et neiu oli sujuvalt vestluse käigus sina peale läinud ning pakkus enesetutvustamiseks terekätt, pehmenes veidi ka noormees:"Hendrik on nimeks," ning noormees ulatas käe vastu:"niiöelda elukutseline tudeng."
Pärast hetkelist veidrat vaikushetke, ning taibates et ta oli unustanud neiu käest lahti lasta, vabastas ta kergelt punastades ning piinlikust tundes neiu käe ja peitis oma käe taskusse ning jätkas: "Kas ehk läheksime kuskile veidi soojemasse kohta ning jätkaksime oma vestlust seal? Siin pargis läheb üsnagi rõskeks ja jahedaks juba. Võtaksime kuskilt äkki sooja tee või mõne hilisõhtuse snäki? Kui teil just kiire või midagi selle vastu pole? Saatus meid kahte üksikut uitajat kokku viis, äkki oligi juhusel plaan meid teieneteise probleeme lahendama panna?"
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jun 29, 2015 18:46:06 GMT
"Kunagi ei või teada," sõnas Lena kavala alatooniga, kui noormees võrdles end ohutu loomakesega, pannes ka neiu enda sellesse patta. Muidugi ei olnud Lena ohtlik, otse vastupidi. Sigaretipulgast ühe rahuliku ja pika mahvi tõmmanud, keeras Victoria pea veidi kõrvale ning hingas välja suitsupahvaka. "Oh, mul ei ole midagi seltskonna vastu. Vastupidi. See on tore. Polegi ammu kellegagi lihtsalt vestelda saanud," vastas noor naine naeratusega. Tõsi, enamiku aja veetis ta tööl, kuid ka vabad päevad olid alati hõivatud Christoph'iga tegeledes. Mille vastu ei olnud Lenal otseloomulikult mitte midagi, kuid sõbrad-tuttavad-kesiganes olid tema elust kadunud või jäänud tahaplaanile.
"Ema Teresaks ma ennast ei kutsuks. Pigem oli mul tööd vaja ning seal pakuti mõistlikku palka, samuti olid emal mõned tutvused sees, mille kaudu ma selle koha sain. Muidugi, inimesi on hea ja tore aidata, kuid igapäevatööna on see väga väsitav. Kuulata lõpmatut jada muresid, lahendada probleeme mis ei peaks olema minu lahendada..." Lena ohkas ning raputas kergelt pead, kustutades hõõguva sigaretipulga otsa vastu pingi äärt.
"Meeldiv tutvuda, Hendrik," sõnas Tory naeratades, pigistades pehmelt noore mehe kätt. "Ja mis erilala, kui see saladus pole?" uuris ta, kuuldes et Hendrik tudeng on. Elukutseline oli selle ette muidugi kummaline väljend, kuid selle pisifakti lasi tüdruk praegu mööda.
Lena tõusis pingilt, et sigaretikoni prügikasti visata ning vaikis hetke mõtlikult noormehe pakkumise peale. "Ma usun, et natukeseks kuhugi maha istumine ei teeks liiga. Kell on juba niikuinii palju, seega erilist vahet ei ole, mis ajaks ma koju jõuan. Ja palun, lõpetame selle teietamise... Oleme mõlemad noored inimesed, mina tean sinu ja sina minu nime," Lena punastas kergelt, kuid seda öises hämaruses polnud just eriti märgata, "pealegi see tekitab minus kummalise tunde, kui keegi mind nõnda teietab."
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jun 29, 2015 22:18:34 GMT
"Olgu, kui sina siis Sina," lausus Hendrik ja pilgutas neiule kergelt silma. "Ah et mida ma täpsemalt õpin? Peamiselt elu, kui aega üle jääb siis ka mööblidisaini. Tead ju küll IKEA-d, ma õpin kuidas valmistada tooli, mis käib kokku pliiatsi suurusteks juppideks, kuid samas näeb välja mega moodne ja ilus!" viimane lause ei tundunud noormehele endalegi usutav ning ta hakkas enda öeldu peale kergelt naerma.
"Tead, ausalt öeldes vahelduseks on hea kellegagi rääkida lihtsalt niisama. Lihtsadest asjadest nagu kes sa oled või mis sa teed." "Aaaaaga, äkki sa soovitaksid kuhu me edasi minna võiks? Ausalt öeldes ma pole eriti väljas käia, enamasti keedan ühikas endale ise midagi kokku või tellin midagi. Oskad sa öelda kus saaks teed või midagi sellisel kellaajal? Ses suhtes, et mul peaks ühikas ka olema mingeid teesegusid, kas ainult sinu maitsele sobivaid, seda ma öelda ei oska. Ma tegelikult pole väga teehoolik, aga külma ilmaga ikka joon? Kui sa oled välja mõelnud kuhu minna või mida teha, siis äkki asuks teele?" lauset lõpetades tõusis noormees püsti ja asetas oma käe nagu sooviks ta neidu eskortida kuhugi ning lisas, "kas lähme?"
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jul 2, 2015 17:42:13 GMT
Kerge liigutusega eemaldas Lena juuksekummi peast, mis senini tema tumepruune juukseid hobusesabas oli hoidnud ja tõmbas selle ümber randme. Kiire liigutusega läbi juuste käinud neid 'kammides', viis noor naine oma mõtliku pilgu hetkeks ümbrusele. "Teed? Ausalt, ma ei tea... Siin lähedal on üks kiirsöögi putka mis vist on veel lahti. Kuid keskväljaku poole on ehk ka veel mõni väike kohvik lahti," Lena muigas omaette, "ma pole eriline kohvikus käija reeglina, seega ma tõesti ei tea, kas mõni koht veel nii hilja lahti on."
"Muidugi, ma ei ole just kuigi valiv teede suhtes, seega kui sa juba seda mainisid, siis võib ka ühiselamusse minna. Muidugi, ma ei tea, kuidas teil seal see olukord on, kas mind ikka lubatakse sisse? Muidugi, kui me midagi muud välja ei mõtle, võib ka minu korterisse liikuda. Mul on ilmselt vähe suurem valik teesid, hulka ka veidi kohvi või chaid," rääkis Victoria naeratades, libistades oma käe Hendriku käevangu.
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jul 2, 2015 19:12:13 GMT
"Ohhh, sa oled sama otsustusvõimetu kui minagi," pobises noormees oma nina alla ning jätkas siis kuuldavamalt:" kus iganes sa ennast mugavamalt tunned. Minule endale tulebki kasuks kui ma natukene ringi kondan, olengi liigselt koju kopitama jäänud. Sinu poole siis ma eeldan? Ole mu juhiks." Nooruk imestas, et teda peaaegu kontvõõrana ollakse nõus oma katuse alla laskma.
"Kutsud sa kontvõõraid tihti oma katuse alla?" uuris mees muigega ning lisas:" või kuulub see su ameti juurde?" Mees pahvatas korra naerma ja jätkas: "Igatahes aitäh sulle, ammu pole saanud elutervelt kellegagi vestelda. Viimasel ajal on suht virr-varr ikka olnud."
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jul 2, 2015 20:02:52 GMT
Lena võttis sammu oma korteri poole, mis polnud pargist kuigi kaugel. Õigupoolest oli see pargile märksa lähemal, kui tema vanemate kodu, kuhu ta kokkuvõttes hommikuks jõudma pidi. Samas see poleks esimene kord, kui ta pärast tööd sootuks koju läheb, et end korralikult välja puhata ja alles siis Christophile järgi. Õnneks olid vanemad rohkem kui rahul võimalusega põnniga võimalikult palju aega veeta.
"Kui nüüd sellest rääkida, siis jah," naeratas Lena kavalalt, "teenin haigla töö kõrvalt veel lisaraha eskordina." See kukkus välja üsna veenval, kuid noor naine pidas hetke pausi ja rikkus selle väite ära vaikse naeruturtsatusega, "eieieiei. Juhus, et ma kontvõõrastega vestlen - väljast poolt tööd ma mõtlen - veel vähem endale külla kutsun. Ütleme nii, et seda juhtub väga harva. Peaaegu mitte kunagi," tunnistas Victoria üles. Virr-varr jutu peale noogutas neiu mõistvalt. Tema enda elu oli ilmselt veelgi rohkem peapeal, kui noormehe oma, "Ja aitäh sulle... Ma usun, et mõistan, mida sa tunned," lausus ta vaikselt, hammustades viivuks alahuulde. "Ma teeks veel ühe suitsu, kui sa ei pahanda," sõnas Lena seejärel, vaba käega suitsupaki välja otsides ning sealt ühe sigaretipulga enda huultele asetades.
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jul 2, 2015 20:32:24 GMT
Noored jätkasid teed naise elukoha poole. Jalutades jätkus sujuvalt vestlus. Hendrik tundis ennast üllatavalt mugavalt võõra naisterahva seltsis. Ta polnud eriti aktiivne uute tutvuste sobitaja ning ka nüüd paistis ta sülle kukkunud juhust alles nüüd taipavat. "Kas pole mitte hea juhus kellelegi külje alla pugeda või veel enam, püksi. Ei,... ei ei," ta raputas mõttes pead:" ma ei ole selline." Ta raputati pinnapealsest mõttelõngast välja neiu ootamatu vastusega.
"Sa oled mis asi?!" ütles noormees poolvaljul häälel ning lasi neiu käevangust lahti:" ah sa tegid nalja,ah haha ha," teeskles ta naermist. Ta oleks juba peaaegu Lena sõnu uskuma jäänud. Sattuda mõne taolisi teenuseid pakkuva näitsiku õnge oleks väga vastik. Juba justkui leidub keegi siiralt sõbralik ja siis ühtäkki tuleb välja, et see oli vaid mäng, teesklus, pelgalt teenus. Õnneks seekord mitte,... vist. Neiu vastused olid muutnud noormehe ebakindlaks.
Nende mõtiskluste ja arutelude jooksul olid nad märkamatult jõudnud jalutada juba naise elukoha ukseni, enne sisenemist tegi Lena ettepaneku et ta sooviks veel tõmmati ühe sigareti. Hendrik ei saanud seda oma kaaslasele keelata. Refleksiivse liigutusega tõmbas ta oma taskust välja jällegi tulemasina ja jäi ootama et ta pakutud tulega neiu oma sigareti süütaks. Seistes nõnda põlev tulemasin käes päris ta: "Ah et siin sa siis eladki? On sul kedagi veel kodus?" Noormees ei taibanudki kohe, et ta küsimus oli täitnud mitut eesmärki.
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jul 2, 2015 20:43:43 GMT
Hendriku reaktsioon üllatas Lenat veelgi rohkem ning ajas teda hetkeks rohkemgi naerma. Ta ei olnud oodanud, et noor meesterahvas seda uskuma võiks jääda. Kuid samas, mis seal imestada? Inimesi oli ju igasuguseid. Reeglina siiski ei olnud neiu selline, kes kõiki oma ligi laseks, veel vähem püksi. Sellest oli juba tükim aega möödas kui tal üldse mõni selline suhe oli. Üle aasta juba. Lena raputas end nendest mõtetest lahti. See oli halb aeg ja halb mälestus ning kõigest sellest tuli vaid üks hea asi välja. Parem sellele mitte mõelda.
"Siin ma siis elangi," kordas Lena Victoria kerge noogutusega, sigaretist ühte pikka mahvi võttes. Ta suitsetas harva, kuid kui see juhtus, siis tegi ta siiski 2-3 tükki. Tema kunagine sõbranna kutsus teda pühapäeva suitsetajaks ja see idee oli Lenale külge jäänud. Justkui oleks tegu pühapäevase kirikus käimisega - usklikud teevad seda tihti lugu seetõttu, et see tekitab neis hea tunde, mitte et see oleks sõltuvust tekitav või kohustus. Naise jaoks oli suitsetamine üsna sama asi.
Hendriku küsimuse peale raputas Lena kergelt pead, "Ei." See oli tema korter ja täna oli juhuslikult õhtu, kus kedagi rohkemat kodus ei olnud. Ta teadis, et kui ta läheb üles, on seal vaikus, tuled on kustus ning keegi ei vaja ta tähelepanu. Sigareti kustutanud ning uksekõrval olevasse konitopsi pistnud, viskas neiu Hendrikule kerge naeratuse. "Liigume siis üles, kui sa ikka julged."
|
|
Group
Tudeng
Posts
14
Custom Title
25-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Hendrik Nekrassov on Jul 2, 2015 20:57:33 GMT
"Mida ma kartma peaks?" seda küsides jäi ta môttesse, kas on töesti midagi mida ta peaks kartma. Surma ta kartis, see oli tôsi, kuid ta ei näinud mitte just väga suures tütarlapses endale füüsilist ohtu. "Halvimal juhul seob mind käeraudadega radika külge ja peksab natukene piitsaga. Saakski pärast loo mida sôpradele rääkides mitte keegi ei usuks." See môte pani Hendriku muhelema, mônikord käis ta môte kôige eriskummalisemat teed pidi. Vôib-olla oli see lihtsalt soovmòtlemine, kuna päriselu polnud pooldki nii huvitav kui olid üldjuhul unenäod, fantaasiad vôi muidu môtisklused.
Nooruk astus neiu järel pimedasse trepikotta ning hakkas kobamisi talle järgnema. Ta kuulis ta vôtmekimbu kôlinat. "Olen vist ligidal?" môtles ta ning juba oligi kuulda ukse kriginat.
|
|
Forgive my sins. Touch my soul.
Group
Linnaelanik
Posts
17
Custom Title
22-aastane
Alias
Status
Offline
|
Post by Lena V. Carling on Jul 2, 2015 21:09:23 GMT
"No, see on see teooria, et need kõige ohutuma välja nägemisega ongi kõige ohtlikumad..." Lena jättis selle mõtte õhku ning ronis kergelt trepist üles. Tal oli vahel veidi veidra võitu huumor. Jõudnud kolmandale korrusele, peatus tütarlaps oma korteri ukse taga, otsides kotist välja võtmed. Neid oli märksa kergem leida, kui suitsupakki - need kõlisesid niipea, kui neiu oma käe kotti pistis ning sõrmedega neid kobama hakkas. Võtmed edukalt kätte saanud, libistas Lena sobiva ümarapealise asjakese lukuauku, keeras kaks ringi ja avas sujuvalt ukse.
Kiirelt korterisse sisse hüpanud, et Hendrik saaks talle järgneda, vajutas Lena ukse kõrval seinal olevat lülitit, valgustades sellega vaatepildi pisikesse koridori ning otse edasi avatud köögiga elutuppa. "Tere tulemast minu tagasihoidliku elamisse, Hendrik," sõnas Lena suurejoonelise käeviipega, jaki nagisse riputanud ning käekoti sinna samma riiulile jätnud. Rahulikul sammul liikus Lena edasi köögi poole peale. "Tunne end nagu kodus," lisas naine noormehele naeratusega, noogutades kergelt diivani poole, märguandega, et ta võib seal istet võtta, kui soovi on.
"Tee siis jah?" küsis ta igaks juhuks üle, avades ühe ülemistest köögi kappidest ning tõustes kergelt kikivarvukile, et seal paistvat tee kollektsiooni kiigata. "Mul on pakkuda piparmünti, jasmiini, kummelit, tavalist musta teed, punaste marjadega, kibuvitsa, karamelli, sidruni ja apelsini-roosiõie-ingveri puruteed," luges ta Hendrikule valiku ette.
|
|