You can sail with me in my yellow submarine

[Connor Harlow]

Sel hommikul ärkas Connor endale harjumuspäraselt küllaltki vara, käis siis MacGyveriga jooksmas, koju tagasi jõudes duši all, siis sõi hommikust ja seejärel suundus jaoskonda, kus ta pilgu oma paberitööle peale viskas. Hiliseks pärastlõunaks sai ta oma asjadega ühele poole ning suundus siis jälle koju, kuhu ta aga kauaks ei jäänudki, sest otsustas Veronicale helistada, kellega lepiti kokku, et minnakse järve äärde. Kuigi ilm oli ilus, ei saanud Connor oma Fordi koju jätta, sest olgugi et tal oli õhtu enam-vähem vaba, pidi ta ikkagi tööl saadav olema. Nii sõitis mees oma autoga Vero maja ette ning kui neiu oli autosse sisenenud, käidi läbi ühest toidupoest, enne kui auto järve lähedale pargiti. Seejärel väljusid noored autost ja suundusid järvele lähemale, et endale mõni kena koht leida. "Millega sa oma hommikupooliku sisustasid ka?" uuris Connor oma tüdruksõbralt, sest nüüd oli juba üsna hiline pärastlõuna. Laotanud siis ühe lina maha, pani Connor asjad sellele ja vaatas ise järve poole. Iseenesest võiks ujumagi minna, arvas Connor, aga küllap seda jõuab hiljem ka teha. 

Veronica Diane Blake

[Veronica Diane Blake]

Veronica ei olnud kunagi olnud üks neist inimestest, kes terve päeva mõnuga maha võivad magada, kui ta just eelmisel päeval mõnel peol polnud käinud. Täna aga sellist olukorda ei olnud, seega oli neidis juba üsna varakult voodist väljas ning jõudis enne hommikusööki ka duši all ära käia. Pärast kosutavat einet veetis Vero aega enda toas, voodis vedeles sirvis ta hommikusi ajalehti, kuigi midagi väga huvitavat (nagu tavaliselt) silma siiski ei hakanud. Mõne tunni möödudes hakkas draamakuninganna mobiiltelefon lõpuks surisema, helistajaks otseloomulikult Connor. Edasi polnudki Verol enam aega laiselda, kiirelt vahetati kodused riided mugava kleidi vastu. Ilm polnud aknast välja vaadates just kõige soojem, seega tõmbas neiu sellele ka jaki peale. Kontrollinud, et ta päevik kindlalt lukus on, torkas neiu selle madratsi alla, enne kui majast välja keksis ja juba seal ootava Connori autosse istus. Tervitanud oma poiss-sõpra ühe magusa suudlusega, kinnitas Veronica hetk hiljem ka turvavöö, andes sellega kutile loa minema sõita. Tee toidupoodi möödudes peamiselt vaikuses ja tühjast-tähjast rääkides, alles järve ääres, kui nad sõiduki ära parkinud olid, taipas Connor tema hommikupooliku kohta uurida. "Mitte millegi erilisega," krimpsutas Junior nägu. Pikemas variandis tähendas see siis, et käisin pesus, sõin mõnusa hommikusöögi ja viisin end mujal maailmas toimuvaga kurssi, aga seda polnud tal vast vaja lahti seletama hakata. "Ja sina? Kuidas MacGyver elab?" esitas neiu lausa kaks küsimust, sättides end siis linale istuma, lükates ühtlasi kingad jalast. 

SPOILER: Click to show

[Connor Harlow]

Connor muigas kergelt, kui Vero talle teatas, et polnud hommikupoolikul midagi erilist teinud. Sama ei saanud muidugi Connori enda kohta öelda, aga see oli ka ilmselge, sest tema käis tööl. "Mina jõudsin vahepeal isegi tööl ära käia, kuigi tänane on siiani liigagi rahulikult möödunud, tegelesin ainult natuke paberitööga," mainis Connor oma hommiku kohta ning võttis samuti linal istet, lükates päikseprillid pealaele. Tuleb tõdeda, et politseinikuks hakkas mees eelkõige seepärast, et igapäevaellu põnevust tuua. Ilmselgelt polnud ta arvestanud sellega, et peab esialgu mõnes vaikse väikelinna jaoskonnas enamus ajast virnade viisi paberitööd tegema. Aga noh, on vähemalt inspiratsiooni, et ametiredelil ülespoole pürgida. "Mac elab hästi, nagu ikka. Jooksime täna hommikul sinu maja eest isegi mööda... Sa võiksid ka meiega mõnel hommikul liituda," arvas Connor, kuigi oli kindel, et Veronica seda ei teeks. Aga see ei tähendanud, et kutt teda ikkagi kutsuda ei võinud. "Tegelikult ei peakski sa küsima, kuidas Mac elab. Tule ja vaata lihtsalt ise. Ma olen kindel, et MacGyverile see meeldiks," lisas Connor seejärel muige saatel. Oli vist natuke omamoodi küllakutse. 

[Veronica Diane Blake]

Veronica käis muidugi ka tööl, kuigi seda ei saanud just Connori tööga võrrelda. Neidis töötas siiski kõigest poole kohaga kooli kõrvalt, suveperioodil veetis seal muidugi rohkem aega. "Jumal tänatud, et minul täna vaba päev on, praegu oleks küll nõme seal leti taga seista," muigas Vero, pilk oma kutil püsimas. Nii polekski nad saanud praegu siin järve ääres istuda... Loodetavasti ei saa Connor nüüd ka ootamatut väljakutset, ta peab selleks siiski vist alati valmis olema. Paberitöö kannatab muidugi oodata, aga vahepeal sai mees siiski ka muud teha. "Sa tead, et mulle ei meeldi jooksmine," tuletas neiu oma poiss-sõbrale meelde ja raputas kergelt oma punaseid juukseid, mis vabalt õlgadele langesid. Äärmisel juhul võiks ta nendega koos jalgrattaga kaasa sõita, aga ka see ei tundunud just kõige parema variandina. "Olgu, homme peale tööd astun teie juurest läbi," lubas Vero küllakutset kuuldes. MacGyver meeldis talle, neidis oli isegi aeg-ajalt temaga jalutamas käinud, kui Connor pidi tööl olema ja ei saanud ise seda teha, aga koer tahtis ju siiski välja saada... Vahepeal tunduski MacGyver nende mõlema ühine koer olevat, kuigi elas siiski noormehega ühe katuse all. 

[Connor Harlow]

Connor turtsatas Vero sõnade peale. "Sellise ilusa ilmaga on piin igasugust tööd teha," leidis ta, kuigi enda valikuga oli mees siiamaani enam-vähem rahul ja igatahes oli ta parema meelega politseinik kui seisaks Vero asemel kuskil poes leti taga. Aga see selleks. Oma sõnadega vihjas Connor vist ise ka sellele, et loodetavasti ei tee keegi talle ootamatult mõnd kõne, nii et ta Veronica seltskonnast lahkuma peaks. See poleks tore. "Tean-tean. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki oled vahepeal meelt muutnud või äkki suudan mina seda teha," kehitas Connor õlgu. Pealegi oli mees arvamusel, et üks hommikujooks on parim ärataja, aga see ilmselt olenes, kuidas kellelegi. "Sellisel juhul me ootame sind," naeratas tüüp, kui Vero homme pärast tööd tema juurde lubas minna. "Sa ujuma ei taha minna?" uuris mees hetke pärast, sest tema arvas küll, et võiks minna. Oma päikseprillid asetas ta linale, telefoni võttis ka igaks juhuks taskust ära ning loobunud oma särgist, vaatas ta küsivalt neiu poole. 

[Veronica Diane Blake]

"Jah, eriti sellise palava vormiga, nagu teil seal tööl ette nähtud on," sõnas Veronica mõtlikult mehe sõnade peale. Connor ja tema kolleegid tegid kõik muidugi eriti vaprat nägu, aga sellise palava ilmaga nagu täna ei saanud kuidagi olla mugav tumedates riietes mööda linna patrullida või siis kedagi taga ajada... "Ma võin teiega äärmisel juhul kaasa jalutada või sõita," oli neidis siiski kindel, et jooksjat temast ei tule, kuigi teatavateks kompromissideks oli siiski valmis. Niikuinii ta liigutas end tegelikult ka tavalisel päeval päris palju, seega poleks keegi nagu tohtinud millegi üle nuriseda. Mis puutus hommikusse äratusse, suutis Vero une üldjuhul kõige paremini ära ajada mõnus pikk dušš ja selle järel veel hommikusöögilauas tassike teed koos millegi muu heaga. "Seitsmest lõpetan, seega hiljemalt pool kaheksa peaksin küll teie juures olema," mainis ta Connorile, et mis kellaajal poiss-sõber oma neiut umbkaudu oodata võib. "Mm, no lähme," teatas Vero pärast hetkelist mõttepausi. Väljas polnud küll nii väga palav, aga järv nägi niimoodi siiski päris kutsuv välja. Pealegi jõuavad nad oma kaasavõetud toite hiljem ka hävitada, täis kõhuga ujumine poleks just kõige targem idee. 

[Connor Harlow]

"Noh, aga ilma vormita politseinik pole kellegi politseinik," leidis samas Connor ning tegelikult polnud tüüp harjunud millegi ülel väga vinguma. Oli valmis selle lihtsalt ära kannatama. Muidugi oleks suvel palava ilmaga palju parem erariietes tööl käia, ent samas tuleb tunnistada, et kui tänaval mõni lühikestes pükstes korravalvur vastu tuleks, siis ei oleks ikka eriti tõsiseltvõetav küll. "Jalgrattaga? Võid ju mõnikord tulla," arvas Connor, sest see võiks isegi tore olla. "Mitte et ma sind sunniks. Ma saan aru, jooksmine pole sinu teema," pidi mees lisama. "Suurepärane," arvas Connor, kui Vero järgmisel hetkel mainis, millal umbes ta järgmisel päeval kohal on. Kutil endal oli homme hommikune vahetus ja seega kõik sobis. Kui Vero tahtiski ujuma minna, naeratas Connor võidukalt ja tõusis püsti, et siis varsti koos tüdruksõbraga vette minna. Vesi polnud küll kõige soojem, kuid Connori arvates täiesti paraja temperatuuriga. Kannatas natuke ujuda küll.

[Veronica Diane Blake]

"Jah, seda nüüd küll," pidi neidis Connori sõnadega nõustuma, kuigi tegelikkuses Veronica politseitööst muidugi väga palju ei teadnud. Connor rääkis talle küll mõningaid asju, aga osa oli siiski ametisaladus, mida ta ka kõige parema tahtmise juures mainida ei oleks saanud. Seda muidugi Vero valjult välja ütlema ei hakanud, et tema meelest oli erariietes politseinike elu ehk natuke turvalisem, sest neile osanud mõni idioodist kodanik kallale tungida ja oma viha välja elada... Ilmselgelt muretses neidis oma kaaslase pärast natuke liiga palju, aga hoidis hetkel oma suu kinni, et mitte järjekordset mõttetut tüli tõstatada. "Siis võid teinekord minu majast mööda joostes ehk peatuse teha," sõnas ta oma poiss-sõbrale otsa vaadates ja muigas kergelt. Connor võiks näiteks uksekella lasta, siis teab Veronica kiiresti riietuda, et majast välja tormata. Jalgratast hoidis ta niikuinii maja kõrval garaažis, kuigi samas võib noormees talle juba enda maja juurest ka helistada... Connori eeskujul hetk hiljem endal ka kleidi seljast tõmmanud, ilmusidki juba nähtavale sinna alla pandud bikiinid, enne kui draamakuninganna varbad vette kasta sai. Vesi polnud muidugi nii väga soe, aga oma väikese supluse sai paarike siiski tehtud, kui umbes veerand tundi hiljem tagasi kaldale suunduti.

[Connor Harlow]

Politseitöö ohtudes ja ohutuses jäid Connor ja Veronica üsna erimeelt, ent seni, kuni kumbki seda jutuks ei võtnud ja sellest vaidlust ei tekitanud, polnud see just eriliseks probleemiks. Pealegi oli Connor piisavalt tark, et ettevaatlik olla, olgugi et täit ohtu ta muidugi ise vältida ei saanud. "Jah, võin... su vanemad on minuga nüüdseks vist leppinud, nii et nende silma alla sattumise pärast ma enam põdema ei pea," arvas Connor. Mitte et ta muidu eriline põdeja oleks, aga see öeldu andis mõtte lihtsalt paremini vist edasi. Connor mäletas veel üsna selgelt, kuidas tema ja Vero suhte alguses neiu vanemad küll tema osas üsna vastumeelsed olid. Aga samas ei saanud seda neile just ette heita, olgugi et see kohati päris tüütu oli olnud. Järves veetis paarike umbes veerand tundi, siis sai mõlemale veemõnudest küllalt ning otsustati tagasi kaldale minna. "Sul ei ole nüüd ju ometi külm?" uuris Connor ning võttis linalt ühe rätiku, mille ta ümber neiu õlgade pani. Päike küll paistis ja Connori enda arvates oli üsna paras olla, aga noh, võib-olla oli tema lihtsalt kuumavereline.

[Veronica Diane Blake]

Connor oli muidugi oma politseitööd juba päris tükk aega teinud ja oskas teatud ohtusid vältida, aga see ei tähendanud siiski, et Veronica täielikult rahulik oleks ja üldse ei muretseks... Tegu oli siiski ju tema poiss-sõbraga, kellega olid nad ka juba päris kaua koos olnud... "Ei, neil ei ole sinu vastu enam midagi," raputas neidis pead, kui jututeema nüüd tema vanemate peale läks. Connor muidugi Blake'ide juures väga tihe külaline ei olnud, pigem eelistas Vero temaga koos aega veeta just kuti elamises, kus oli tunduvalt rahulikum ja kus ta ei pidanud kellegagi võitlema, et talle ka tähelepanu pöörataks. Kahe noore suhte alguses olid asjad muidugi hoopis teisiti olnud, siis ei tahtnud Veronica vanemad teda üldse jätta kahekesi endast kuus aastat vanema noormehega, aga nüüd oli viimane suutnud tõestada, et tal on Blake'ide noorema tütrega siiski head kavatsused. "Mitte väga," kehitas Junior pärast järvest väljaronimist õlgu, kuid siiski maandus üks rätik tema õlgade ümber. Sellega end ära kuivatanud, sai neiu varsti kleidi jälle selga sikutada ja otsustas eelnevalt poest ostetud toidu kenasti linale laiali laotada. 

[Connor Harlow]

"Tore. Kuidas neil läheb?" tuli Connorile pähe Veronica vanemate kohta uurida. Eks teda mingil määral ikka huvitas ju. Vedas sellega ka, et lõpuks olid neiu vanemad temaga leppinud ning nüüd vähemalt polnud probleemi sellega, kui mees nende silma alla sattus. Samas eelistas ka Connor ise ikkagi seda, kui Vero pigem tema juures käis. Tüüp elas üksinda ning seal ei hoidnud keegi neil vähemalt silma peal ja nad said rahus olla. Noh, isegi kui tüdrukul tõesti külm polnud, sai ta ikkagi rätiku enda õlgadele. Igaks juhuks, sest kui ta külmetanud oleks ja siis haigeks ka veel oleks jäänud, oleks lihtsalt jama. Ka ennast kuivatas Connor ära, ent hetkel särki veel selga ei pannud, kuna päikse käes oli ilma selletagi piisavalt soe ja mõnus istuda. Siis jälgis tüüp, kuidas Veronica poest ostetud asjad rannalinale laiali jaotas. "Ma ei olegi veel vist küsinud, mis plaanid sul suvevaheajaks on?" esitas Connor järgmisel hetkel küsimuse ning avas siis ühe soolaküpsiste paki. Kuna lõuna ajal oli tüüp kodus ainult kiiresti ühe võileiva söönud, siis nüüd oli juba üsna ahvatlev midagi natuke süüa. Küsimuse esitas ta ka teatud tagamõttega, sest tal endalgi oli mõni mõte.

[Veronica Diane Blake]

Veronica kehitas küsimuse peale õlgu, enne kui vastama asus. "Kõik on ikka vanamoodi. Ema veedab suurema osa ajast tööl, ega tal ju väga muud valikut ei ole. Isa on ka oma jahindusest endiselt väga vaimustuses, praegu kulubki tema kogu vaba aeg püssiga metsas ringijalutamise peale," seletas neidis lõpuks üsna pikalt oma vanemate elust, õe ja poolvenna tegemistest ei osanud Vero suurt midagi rääkida, aga samas polnud Connor nende kohta otseselt küsinud ka. "Ja millega sinu omad tegelevad?" uuris neiu rohkem viisakusest. Ta oli küll oma poiss-sõbra vanematega kohtunud, aga kuna nad ei elanud päris Rosewoodis, ei olnud seda võimalust, et ta nendega lihtsalt kuskil linnatänaval jalutades kokku jookseks. Seda Vero muidugi ei kartnud, et nüüd haigeks jääb, ta oli siiski küllaltki tugeva tervisega, vastasel juhul poleks praegu sinna järve üldse mitte roninudki, aga tore muidugi, et Connor tema eest hoolitseb. "Mm, väga midagi kindlat veel ei ole. Vanemad rääkisid midagi perereisist kuhugi Ühendriikidest kaugemale, aga ma kahtlen, kas see ka tegelikult teoks saab. Sõbrannadega mõtlesime ka kuhugi natuke lähemale mõne väljasõidu teha, aga ülejäänud aja olen küll täitsa sinu päralt," muigas neiu omakorda šokolaadiküpsiste pakki avades, sest tal oli hetkel isu pigem magusa kui soolase järgi. 

[Connor Harlow]

Connor kuulas vahele segamata Veronica vastuse ära ning noogutas. Tuleb tõdeda, et see hobi neiu isal püssiga metsas jalutamas käia oli isegi päris huvitav. Kuigi ise polnud Connor kunagi jahil käinud, käis ainult üsna tihti kalal. "Minu isa sõidab endiselt taksoga ringi ja vabal ajal tegeleb aiandusega... ta on omal kodus terve aia üles kaevanud ja sinna mingit uut sorti taimi istutanud. No ja ema töötab endiselt kohalikus raamatukogus. Tema muide ootab sind ka millalgi jälle külla. Või noh, õigemini meid mõlemaid," mainis Connor. Tema vanemate arvates oli poeg küll endale meeldiva tüdruksõbra leidnud. Seejärel lasi mees jälle neiul rääkida ning sõi samal ajal paar küpsist ära, mille paki ta hetk tagasi lahti oli teinud. "Päris lahe ju," leidis tüüp, kui Vero perereisist ja ühistest plaanidest koos sõbrannadega rääkis. "Me võiks koos ka mõnele väljasõidule minna. Kui mul tööl millalgi veel rahulikum aeg on, saan ehk mõne vaba päeva puhkuse arvelt küsida," lausus Connor. 

[Veronica Diane Blake]

Veronica arust polnud muidugi ka tema isa hobil mitte midagi viga, kuigi neiut ennast see väga ei tõmmanud. Püssiga mööda metsa ringi jooksmine pole vist väga temasuguse tüdruku jaoks sobiv tegevus... Vero küll nautis loodust ja seal ajaveetmist, aga nagu ka öeldud, polnud jooksmine sugugi tema lemmiktegevus. Järgmisel hetkel sai neidis vaikides Connori juttu tema vanematest kuulata, tahtmata vahele segada enne, kui noormees lõpetas sõnadega, et teda jällegi külla oodatakse. "Naljakas, ma pole vist kunagi taksoga sõites sinu isa peale sattunud," muigas Vero alustuseks. Harlow'd ei elanud küll päris Rosewoodis, aga kaks linna olid nii lähestikku, et aeg-ajalt sõitsid taksod küll nende vahet. "Millalgi võime neile külla minna küll, uuriks hea meelega, kuidas mu ämm ja äi nendel päevadel nüüd elavad," sõnas draamakuninganna lõbusalt. Tema ja Connor polnud veel aastatki koos olnud, aga nende sõnadega oli kuti vanematest lihtsam rääkida, kuigi seal külas käies kutsus ta Maxi ja Emmat millegipärast eesnimedega. Harjumus ilmselt... "See oleks täitsa tore. Saaksingi kõigi endale oluliste inimestega midagi kindlasti teha," nõustus Veronica, kui poiss-sõber välja pakkus, et ka nemad võiksid kuhugi väljasõidule minna. Soovitavalt muidugi kuhugi, kus nad varem käinud ei ole.